Kodu: Mängurite ajaveeb

Poro lahkub esimesele välislähetusele, 1. osa

Saabus päev, mil meigitamburiin pidi esimesele välislähetusele sõitma. Olin kange ”valge prügikast” ja seni oli lihtsalt provintsist lahkumine luksus. Minu inglise keel oli arenenud ja nüüd olin rallisõitjatega samal tasemel. Teatasin Valtterile, et maailm helistab meile ja broneerisin lennupiletid Londonisse.

Ootasin reisi pikisilmi, kui maailmavallutajate geenid mu veres voolasid. Mu isa oli ikka reisil olles täiskohaga naistorulukksepp. Maailm võiks olla täis mu õdesid-vendi. Arvasin, et võin kohata nõrku inimesi. Isa elevus oli selline, et temagi veetis mesinädalad välismaal, kuigi mu rase ema ei saanud läbi. Mesinädalad läksid isa sõnul tohutult hästi! Reisil oli ta kohtunud ettekandjaga, kes oli talle seltskonda hoidnud ja romantikat ei puudunud. Lõppude lõpuks oli ta nüüd mesinädalatel. Mina isiklikult siin oma isa jälgedes ei astunud, aga ükskord õppisin halvast eeskujust ja viisin oma naise meie pulmareisile. Kuid millegipärast mu naine mind ei kiitnud, kuigi arvan, et väärisin vähemalt medalit.

No paar päeva enne reisi hakkas mul stress. Küll aga tundsin kergendust teadmine, et Valtteri oli kunagi Rootsis käinud. Seega oli Walter kogenud maailmarändur. Mõtlesin oma äripartnerit lüüa ja kaevasin Nokia taskust tuletera ning helistasin Valtterile, kes vastas Viru hotellist telefonile. Väidetavalt oli ta eelmisel õhtul kodulinna ühele lahkunud ja järgmisel hommikul ärganud teisest riigist ilma püksteta ja kogu sularahata. Pole aga muret, sest ta lendab Helsingisse ja siis sõidame sealt koos Londonisse, kui annan talle esmalt paar tonni jootraha.

Saabus järgmine päev ja uhiuue bemarini nokk näitas lennujaama poole. Mu telefon helises ja pikajuukseline sõber oli liinil: ”Hei, vabandust, aga ma sattusin kuidagi Kopenhaagenisse.” Küsisin, et mida kuradit sa Rootsis teed? ”Noh, ”Cope” on Taanis, aga ma lendan siit Londonisse, näeme seal.” Tahtsin Valtterit kägistada, aga sarnase torsomängijana mõistsin elujuhtimise vajakajäämisi ja leidsin Jeesus-laadse andestuse.

Lennujaama jõudsin aegsasti ette, nagu paljud teisedki esmakordsed. Turvakontrolli ajal äratas minus huvi mu kanepilaadne välimus ja mind üllatas ”juhuslik kontroll”. Minu asjad otsiti läbi, mind pühiti ja otsiti läbi, aga tagumik jäeti rahule. Aitäh selle eest. Peale ülevaatust suundusin nagu narkokoer kokaiinikoormaga õlleserveerimisele. Pärast 3,5 tundi õllepruulimist olin kõikudes valmis masinat laadima.

Järgmises osas räägin sellest, kuidas inimene saab ennast ja mitmel moel häbistada vaid ühe reisiga. Hillbilly piirkonnast saab mehe välja viia, aga hillbillyt mehest mitte.

🤗 kommenteeris :

Suurepärane, suurepärane…

Mida sa arvad?

Saate saata sellele lehele kommentaari alloleva vormi abil. Teie kommentaari näidatakse avalikult, seega kirjutage kindlasti ainult seda, mida olete nõus silmast silma ütlema.


See veebisait kasutab küpsiseid.
OK