Kodu: Mängurite ajaveeb

Minu edu saladus: koostöö

Tahaksin väga endale kogu au enda ülesehitatud äriimpeeriumi eest võtta ja mu südametunnistus ei värise eriti, isegi kui võtan härra Ahtisaari Nobeli preemia. Ma ei ole kõige otsekohene tüüp, aga üsna töönarkomaan. Minu äri edu taga on aga lisaks mulle endale nii värvikas seltskond, et just meelelahutusliku väärtuse pärast tahan nende rolli välja tuua.

See oli tavaline tööpäev, kui lugesin saidi e-kirju. Saabus sõnum veebitööstuses professionaalselt töötavalt Soome mehelt. Sõnumis lootis inimene koostööle. Olin tohutult elevil, ehkki petturi sündroomist rabatud. Lõppude lõpuks ei teadnud ma millestki vähe või mitte midagi. Juhtusin olema õigel ajal õiges kohas ja nuusutasin trende. Siiani on minu rahaasjad olnud sama tugevad kui praegune kahekümnendate erektsioon. Mõtlesin, mida ma selle teise noormehega teha saaksin? Nii et mitte minu tugeva erektsiooniga, vaid veebipõhise koostööga.

Saabus päev, mil me esimest korda minuga Jumala selja taga kohtusime. Valtteri stiil oli peaaegu sama kanepilaadne kui tema oma. Olime selgelt IT-valdkonnas või pulsil. Tegelikult on mõlemad hübriid. Meid ühendasid paljud asjad, eelkõige südametunnistuseta raha läige meie silmis, võrratu intelligentsus ja puudujäägid üldises elukorralduses. Mõlemal juhul võttis viin mehe ja ühistest ärisildadest ei jäänud mälestuste puudumise tõttu palju meenutada, kuid edu äris oli eepiline. Valtteri oli oma rollis ületamatu.

Mõlema jaoks lihvis aeg aga meie iseloomu halvimaid külgi. Valtteri on oma elu korda saanud ja sama proovin ka ise.

Ikka veel kiiktoolis suudan meenutada Valtteriga kogetud õnnetusi. Üks meeldejäävamaid on külas baariseiklusele järgnev hommik. Valtteri oli sülearvuti unustanud ja otsustas minu juurde taksoga sõita. Taksojuht vaatas tähelepanelikult Valtterit, kes räbaldunud nahktagis, pikkade juustega vanajoobes mantlis, lutsutab takso tagaistmel. Kindlasti polnud taksotark, kahjutark, Valtteri maksevõimes veendunud ja küsis pealeveo eest ettemaksu. Valtteri noogutas alandliku poisina, et mingi jah, värisevate kätega kaevas pohmelli all kannatades väriseva käega rahakoti nahast välja. Samal ajal laius Lestadiani bussi põrandal rahakoti sisu ehk 5000 eurot sularaha. Taksojuht ütles, et me ei lase seda ette maksta.

Noorena arvasime, et oleme surematud ja kõvad poisid, kuid aja kõva hammas on halastamatu. Valtteri jaoks on märjad õhtud nüüd basseinimatkad ja ülespumbatud Barbara dekoratiivse elemendina on muutunud väärtuslikuks kunstiks, minu jaoks on õlu muutunud kergeks limonaadiks ja nooruse mässu asemel on mul kehvem kui kunagi.

Mida sa arvad?

Saate saata sellele lehele kommentaari alloleva vormi abil. Teie kommentaari näidatakse avalikult, seega kirjutage kindlasti ainult seda, mida olete nõus silmast silma ütlema.


See veebisait kasutab küpsiseid.
OK